Häbi-häbi!

"Näri või käbi läbi,".. pean iseendale ütlema!

Üritan selle hähiväärse kunagi drafti salvestatud postituse kuidagi ära lõpetada ja ajakohastada. Siit ta tuleb..

Esiti on nii piinlik tunnistada, et olen siia sel aastal kirjutanud suht 0 korda. Okei, nüüd paar, aga siiski. Veits piinlik on sellepärast ka, et see blogindus mul siin hästi käima ei lähe, aga ehk vabandab välja see, et vahetasin aasta alguses töökohta, mis on elu niivõrd kiireks teind, et ega väga muud teha ei jõuagi.

Samas on põnev, mida nagu lootsingi. Veidi kahju ainult, et aeg lendab linnutiivul, aga katsun siis aeg-ajalt, nii palju kui võimalik pidureid tõmmata.

Mulle tundub, et vahepeal on nii palju juhtunud ja samas, kui mõtlema hakkan, siis ega väga ei meenugi mis täpsemalt. Aasta esimene töönädal läks väga kärmelt, tõmbasin eelmises töökohas otsi kokku ja nädalavahetusel korra tähistasin ja siis puhkasin kodus.

Üks nädalavahetus käisime ka mehe ja sõpradega Escaperoomis, mis oli omaette elamus. Alguses kruvisin endal pinged vist liiga üles, hirmutati vist liiga ära, et sisse läksid, siis ei tundunudki nii hull. Me valisime kõige raskema toa - the Abondoned Factory, kuna see oli tol päeval ainuke vaba ruum, mis meile kellaajaliselt sobis.

Tegemist oli siis pommiõhkamise toaga, kus pidime erinevaid ülesandeid lahendama, et uus pomm valmistada. Kui algus läks imekombel väga ludinal ja isegi ma skoorisin (leidsin taskulambi ja panin seintel olevatest tähtede kombinatsioonist tule põlema), siis teise tuppa jõudes hakkas asi ära vajuma. Nimelt jäime pikalt toppama seal ühte kohta, kus oleks olnud vaja veidi kõvemini kapiuks lahti teha, aga kaasmängija arvas, et see avaneb siis, kui kaks ülemist lukku ka lahti saame.

Samas meie viga, ei küsinud väga vihjeid ka. Seega "lasti meid õhku" ja päris palju ülesandeid jäi veel lahendamata, mis lõpus tundusid päris keerulised olevat ka. Samas kuulsime instruktorilt, et selle toa läbimise protsent on ka mingi alla 10, seega ei imesta. Samas oli uudne ja põnev.

Enivei see pole ainus asi, mis selle kolme kuu jooksul (ulme!! aeg lendab!) olen teinud. Eredamatest kogemustest on veel meeles selline lahe asi nagu Cabaret Rhizome külastamine. See pole lihtsalt teater, see on kõigi maailma teatrite uus tase. For real nagu!! Esiteks Erinevate Tubade Klubi on juba koht omaette. Tuled sisse, panid sussid jalga võtad drinksi ja siis istud ühe ekraani taha diivanile ja lased lebosse ära.. aga ainult hetkeks! Sest terve etenduse aja sa ei saa mingi niisama nina nokkida v oma mõtteid mõlgutada, sest sinu kaasa mängimisest sõltub, mis etenduses edasi juhtub. Igas lauas on igaühel nupuke, mida saad siis liigutada ja otsutada, mõni otsus sõltub ka viimastest sekunditestki. Seda lihtsalt peab ise kogema, et aru saada kui lahe see on!! Ma üldsegi ei saa aru, miks juba iga eestlane sellest kuulnud pole. Tõsiselt lahe leiutis tänapäeva tehnikamaailmas. Kevadel pidi neil ka mingi noortele mõeldud etendus tulema, nii et varuge juba vaikselt pileteid. See tuleb kindlasti awwessome!

Mis siis veel? Viimati käisin nt Tom Odelli kontserdil Kultuurikatlas. Mis ma oskan öelda? Mehel on võimas hääl, pani lõpuks korraliku šõu maha, kuigi alguses tundus liiga tagasihoidlik ja kuidagi klaveri taga peidus olevat. Avastasin kuidagi alles seal, et tal on liiga muserdava laulud. Rasked kogemused vist, kahju, ilus poiss, aga noh thats life. Vähemalt on midaig ilusat sellest loonud. Miks ma seda ütlen? Vahepeal tundus, et liiga melanhoolne on kogu see kontsert, aga kuskil poole peal läks hoogsamaks ja lõpuks jäi ikka hea mulje kogu selest värgist. Isegi mitu päeva pärast konsat kuulasin ta lugusid uuesti. Mega fänn pole, aga osa loomingust on täitsa sümpaatne mulle.

Kui nüüd teemast veits kaugemale ujuda, siis peaks ütlema, et see aasta on juba päris mitu kontserti, kuhu jõuda tahaks. No nt suvel on juba Foo Fighters Lätis koos teiste ägedate bändidega (Biffy Clyro, The Kooks ja Elevandid), pluss augustis tuleb The XX (mis vahepeal mu nonstop pleieris mängis) ning hiljuti sain teada, et oktoobris on Rock cafes Future Islandi kontsert. How awesome!?  Igatahes ootab mu muusikaline hing seda väga, rahakott mitte nii väga. Aga nagu vana hea vanasõna vms ka ei ütles siis investeeri mälestustesse mitte asjadesse, onju.

Mis siis ikka? Lõpetan selle hädalise postituse lõpuks ära. Üritan mehelt saadud grippi ravida ja kuulan vanu häid hitte, et mitte päris ära flippida. Kuula ka siit! Nostalgialaks level 2000!! Igatahes pean saama selle nädalaga terveks, kuna aprilli esimene nädal on puhkusereis plaanis! Can't wait for that! Eks sellest ka peaks kunagi siia midagi kirja panema vist.

Olge tublid! Peace out! (Pildid viimasest puhkusereisist Barcas, mis oli 2015 juulis - motherjesus, kus aeg lendab :S)