Pildistamine raske ilmaga

Sorry, et siia pole jõudnud. Detsember on teadagi hullumeelselt kiire aeg, miljon asja toimub ja ma siin just vahetan töökohta jne. Tahaksin aga teiega jagada ühe pildistamise telgitaguseid. Ehk on mõnele hobipiltnikule või harrastajale abiks. Ega ma ka nüüd mingi professionaal pole, aga arvan, et oma kogemus on kõige suuremaks õpetajaks, ka teistele. Ise tahaks küll kelleltki midagi sarnast lugeda.

Pildistamine on paraku selline tegevus, kus olud on üsna tihti muutlikud, mistõttu tuleb kiirelt kohaneda ja võimalikuid häid lahendusi jooksvalt leida.

Seda olukorda kohtasin eriti eelmise puhkuse ajal (okt lõpp-nov algus), kui käisin Pärnus uut kaamerat testimas. Modelli, või lausa kaks, leidsin ägedast Facebooki grupist. Algne plaan oli Karinaga hommikul pildistama minna. Tol päeval sadas aga üleöö lumi maha ja kuna ilm tõotas terve päev halb olla, siis algul kahtlesime kas on üldse mõtet minna. Hea, et siiski minna otsustasime. Lesson learned ja tegelt võib tulemusega rahule jääda! :)

Algselt oli plaan teha sellises stiilis pilte:

aga nagu näha, siis ilm ei soosinud väga, lund ikka täiega sadas.

See viimane screenshot (ekraanitõmmis) on näiteks väga kehvasti välja tulnud, kuna lumepiisku on nii näos, sallil kui pükstel (NB! must tõmbab ligi igasugu pisidetaile). Seetõttu on ka topelt tööd, et need pisidetailid eemaldada ja korralik pilt saada. Lisaks oleks hea kui modell oleks olnud seinast natuke kaugemal, mind hakkas see nüüd pilti vaadates veidi häirima, aga samas pole ka kõige hullem. Igatahes, ärge minu viga korrake.

Esmasest spotist aga otsustasime kiirelt edasi liikuda ja rohkem talviste oludega kuidagi kohanduda ja selleteemalisi fotosid teha.

Leidsime sellise mõnusa taustaga koha, kus viimastele värvilistele sügislehtedele oli äsja lumevaip peale tekkinud. Esmalt proovisime nii:

Esmapilgul võib pilt üsna okei tunduda. Mõni ka imestab, et "oh, taustal on lehtedest eesti kaart moodustunud!". Siis märkad aga, et paremal on langev lumine puuraag, mis meenutab kergelt mehe suguelundit. Seejärel näeb teravam silm veel, et objektiiv on ka lumiseks saanud ja modelli juustele mingi udukäraka juustesse jätnud. Oi, ja siis on veel modelli mantli valge krae salli alt välja vupsanud ja punane pluus on vasaku käe juurest silma torkamas. Äkki midagi veel? Jaa tõesti, ootamatu lumepiisk on otsustanud ka keset nägu (kahe silma vahel, keset nina) pildile hüpata. VAPUSTAV!

Siis tekib küsimus, eksole, et mis see fotograaf üldse teeb siis, kui sada viga fotol näeb? No teinekord sellistes ekstreemsetes oludes tihti kaamerast seda lihtsalt ei märka, eks. Kõik on inimesed. Seda kraed muidugi märkasime kohe, kui pilte vaatasime kohapeal ja siis sai ka sättida, aga tihti näed mõningaid pisiasju alles arvuti taga. Sellepärast ka võtab töötlemine rohkem aega.

Puhas "rõõm" on see töötlmine, ma ütlen. Nagu lust ja lillepidu. Muud polegi kui natuke valgust, värve, kontrasti ja paar pisiasja korrigeerida. NALI, mudiugiI! Asi pole kahjuks nii lihtne. Miks muidu profesionaalsetelt fotograafidel pikemate sessioonide korral teinekord Sinu piltidega "nii kaua" läheb? See ongi sellepärast, et igal arvestataval pildistaja on vaja kõik detailid üle vaadata ja neid korrigeerida. Ka siis veel ei pruugi nad lõpptulemusega täiesti rahule jääda. Mis ma sellest küll nii väga tean, aga lihtsalt enda kogemusest ja teiste töödest olen näinud ja sellest räägingi. :)

Kui juba before-after piltidega algust tehtud sai, siis lisan veel, et te samu vigu ei teeks.

Siin on juba sessiooni hilisem etapp, kus kaamera oli juba korralikult vatti saanud ja modellil olid rohke saju tõttu juuksed täitsa märjaks läind jne. Vasakul pildil on näha jälle neid tahtmatuid krutsakaid lumepiisku, mis igale poole trüginud on. Selline sadu on üldiselt muidu tore, tekitab mõnusat talvist meeleolu ja värki, aga paratamatult peab siis rohkem ka töötlema. 

Samuti hakkasid mind häirima need kaks suurt "lumekriipsu" all paremas nurgas. Tol päeval oli tõesti hull lumetormine ilm ka ja selline tulemus on paratamatus. Lisaks oli selle vana maja juures halb valgus, mistõttu kollane maja jäi kuidagi oranžikas. Võib-olla oli asi ka minu halvas tehnikataibus, aga õnneks tuli Lightroom vastu ja aitas värvid taastada. 

Üldiselt mulle ei meeldi kui pilte üle töödeldakse. Mina eelistan väga minimaalselt retouchi (kohandamist). Tegelikult töötlemine ei kuulu üldse mu meelistegevuste juurde. Super oleks ju kohe kaamerast hea lõpptulemusega foto saada, aga reaalsus on paraku teine. Kui ma töötlen, siis korrigeerin tavaliselt valgust, värve ja lisan kontrasti, kui vaja. Vahel pean enda väriseva käe lollusi parandama ehk horisonti paika seadma või väga harva kuskile teravust lisama. Seda viimast aga üldse ei soovitaks, sest see lisab müra ja/või muudab kvaliteeti halvemaks, kui väga üle panna.

Siin üleval on ka jälle algselt jäänud need üleliigseid lumehelbed näole ja riietele. Lisaks häiris mind kaelal see valge krae. Ja no iseenesest on värvid ja nägu veidi kahvatud ja elulisust jääb veidi väheseks.

Selle foto puhul on algselt jäänud lihtsalt valgust ja värve väheseks. Sellist pilti on vähe lihtsam töödelda ja aega läheb ka vähem. Pluss hästi vähe parandasin sel fotol ka horisonti, kel teravam silm, saab aru.

Üldjuhul tulebki sellised pisidetailid pilditöötluses vägagi teemaks, mistõttu võib ühe pildi töötlemisele aega minna 5-45 min. Seega kui Sul tuleb pikem sessioon, siis võid arvestada kui palju umbes võtab aega piltide valimine ja järeltöötlus. Samas on see tore aeg, kus võid tihti ka ise midagi uut ja põnevat avastada.  

Kuidas teie oma fotosid töötlete? Kas olete ka midagi sarnast kogenud? Millist programmi kasutate?

PS! Sorry selle kujunduse pärast, ma alles üritan siin õppida kuidas paremaks saaks ja mis paremini toimub. Lugeda vast kannatab küll.